Viimased ponnistused

Viimaseks ülesandeks oli anda tagasivaadet. 

1.  Missugused strateegiad töötasid, mis mitte ja miks.

Kursuse alguses Hans ja Terje näitasid pilte, et meie kursus on nagu juga. Aga minu jaoks kursus oli nagu veekeskus.

pildi allikas

Kursus oli

• sama ootamatu (postitused blogis- oli alguses täesti võõras, nüüd väga tavaliselt ja huvitav), sama põnev (erinevad teemad, erinevad allikad lugemiseks, erinevad kogemused kursusekaaslasest)
• sama kiire (kui teema oli tuttav, siis postituse kirjutamine oli kergem; kui uus, siis otsisin materjale ja õpetusi internetist ja pärast postituse kirjutamist lugesin kursusekaaslase blogid)
• sama ahvatlev (on jäänud soov teha ja uurida kõik asjad veelkord)

2.  Kuidas on õppimine muutunud võrreldes varasemate õpikogemustega- varem mulle oli vaja ainult koostada või lahendada mingi ülesanne ja kunagi ma ei kirjutanud oma arvamuse eriti blogis.

Raskused- muidugi minu eesti keele tundmine, vene keeles ma saaksin rääkida rohkem ja sügavam. Veel see, et koostada postituse võib ainult üks kord.

3. Kuhu edasi liikuda – väga mõnus lugeda teie tagasiside meie postituse kohta, kuid tahaksin ka lugeda teie arvamuse/lahenduse nädala ülesanne kohta. Niinimetatud teie „kuld lahendus“ – kuidas te arvate.

Terje ja Hans, Aitäh!

Õpileping tagasivaade

Eesmärgid:
Minuga püstitatud eesmärgid on enam vähem tehtud, kuid punkt "leida enda töö jaoks kõige sobivam ja parem lahendus" praegu lõppuni tegetamata. Peab mööduma aeg, et otsustada ja kõige sobivam ja parem lahendust leida.

Strateegiad:
võimalikult tehtud

Vahendid:
Kasutan rohkem õppejõudude lingid ja postitused ja veeb. Loen kursusekaaslaste bloogid, kuid ise postitan seal harva, sest ei taha kirjutada ainult, sest kommenteerimine moodustab osa hindest. Paljud teemad minu jaoks on uued ja kasutamise kogemus puudub.Ma kogun endasse kõik kus mis on kirjas.

Hindamine:
võimalusel ma katsetan ja rakendan kõik mis ma olen saanud "Õpikeskkondade ja õpivõrgustike" kursusel ja planeerin süveneda käsitletud teemadesse. Kardan, et keeleoskuse puudumise tõttu minu tööd on arusaamatud ja  ebakorrektsed.

Tehnoloogiad ja standardid

Minu kaheksandaks koduseks tööks oli katsetada mainitud veeb 2.0 tehnoloogiaid ning kirjutada oma kogemustest.

Ma uurisin võimalusi ja esimesena proovisin Google Reader kust leidsin mõned huvitavad asjad. Kuna ma blogisid tavaliselt loen harva, siis seni ma sellised voogude jälgijad ma ei kasuta.

Kui te kasutate oma blogis märksõnapilved, siis genereerimiseks võib kasutada Tagul , Word It Out , Tagxedo - Creator.

Ja vaatamiseks kuidas kasutada neid õppetöös.

Ühisjärjehoidjast ma proovisin kasutada ainult Delicious aga leidsin CiteULike, Connotea, mis on Delicious sarnane. Aga kes otsib endale midagi uut siis võib leida siin 

Twitteriga oma igapäevases elus mina ka ei kasuta aga proovisin ja leidsin, et see ei sobi. Twitteril ma ei näe õppetöös suurt väärtust ja kasu.

Aga Youtube videod ning  Flickr ma kasutan meelsasti.

Mikroformaadid minu jaoks on üldse uus teema. Ma leidsin ja lugesin mille jaoks neid kasutatakse ja idee on selge kuid kohe kasutada ma ei saa. Hea võimalus neid kasutada müügi tööl aga kuidas neid kasutada õppetöös praegu aru ei saa.

  

Avatud kursused

Minu seitsmendaks koduseks tööks oli tutvuda sellega, milliseid avatud kursuseid ja õpiprojekte pakutakse P2PU, Mooc.ca ja Wikiversity (ingliskeelne, eestikeelne) keskkonnas ja leida pakutu hulgast midagi endale huvipakkuvat.

Ma uurisin teiega antud avatud kursuseid. Minu meeles, et tavalisel kasutajal kasutajasõbralikumad kursused asuvad Wikiversity keskkonnas. Ülejäänud minu jaoks natuke kerulisem. Pakkus huvi Programmeerimise alused Inga Petuhhov kursus, kuid kui ma avasin siis sain aru, et teoreetiline osa on monotoonne aga praktiline osa veel halvem. Kursusel puudub individuaalsus, lihtsalt tekst ma saan lugeda raamatust. Teistel kursustel on ka puuduvad huvitavad praktilised, seotud eluga ülesanded, või ma ei leidnud neid. Ma ei osale sellesel kursusel kunagi, ja minu jaoks parem siis lugeda raamatuid.

Ma arvan, et kõige väärtuslikum meil on idee ja avalikul kursusel autor ei taha oma suurepärased ideed välja panna, sest see on intellektuaalne omand, millega abil võib teenida raha. Aga seda võib vältida kasutades õppejõu ergutamise süsteem. Kursust läbivaadates avastasin et, iga õppejõud püüab teha oma kursus nagu lõplik kursus. Aga mul on soov, et kursusel mitte minult küsitatakse ja kontrollitatakse aga mina küsin ja mulle vasatatakse ja muidugi koht kust ma saan vastuse kuidas õigesti teha. Aga praegu meie hariduses toimub ainult teadmiste kontroll ja see vähendab kursuse lõpetajate arvu.

Mulle meeldib üks koht kust ma sain palju uut ja huvitavat. See on mitte avatud kursus tavalises mõttes. 

Sellel lehel on ajakiri kus on video loegud kus hästi selgetatakse erinevad küsimused ja on võimalus saata tagasi oma töö ja küsimused ja ta annab selged vastused.

Veel väga huvitav koht, kus on välja pandud õpiprojektide ja metoodikute raamatukogu. 

Vabandan, et postitan väga hilja ja ei ole ära lugenud teiega antud artikleid, sest meil oli õpetajakoolituse nädal ja kui kell 5.20 on vaja sõita Tallinnasse aga kell 20-22 koju (ja niimodi iga päev) siis ajapuuduse tõttu ei ole võimalik teha nii kui tahan. Väga kurb, et see töö jääb nagu tegemata.

Õpivõrgustikud

Minu kuuendaks koduseks tööks oli mõtiskleda õpivõrgustiku kohta.

Õpivõrgustik minu meeles see on TWO WAY seos inimeste vahel, mille abil toimub informatsiooni saamine ja andmine. 

Õpivõrgustik kogu aeg ümbritseb meid. Ta nagu ökosüsteem, mis areneb ja koosneb tegevustest ja inimeste huvidest. Meil sattub uue rolli mängida, uue tegevuse meetodid omandada ning uue harjumuse võtta. Need muutused toimuvad siis kui tahame kasutada uusi moodsaid tehnilisi vahendeid. Õpivõrgustiku seoses võib rääkida konnektiviismi kohta. Konnektivism keskendub

ühenduste või linkide loomisele õpiallikate ja õpilaste vahel.  Õppimisel me kasutame lihtsaid vahendeid, milliseid aitavad saavutada püstitatud eesmärgi. Me õppime, mõtleme, tegutseme 2.0 vahendite kasutades, et arutleda, kritiseerida, jälgida kuidas tegutsevad teised. Kui midagi leidis kasulikku enda jaoks, siis suure tõenäosusega võib olla kasulik teistele. Me võime konstrueerida oma personaalne õpikeskkond kasutades seda (sõnad, mõtted, vahendid), mis juba loodud mõne teiste inimestega.

Minu õpivurgustik mis seotud kursusega “Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud”

 

Minu isiklik kogemus õpivõrgustikuga on raske kujundada. Ma olen kinnine inimene, mulle meeldib luua midagi iseseisvalt, ma väga raske teen rühmatööd. Mul on tehniline taip ja ei armasta palju rääkida, ning seepärast minu õpivõrgustik sisaldab vähe inimesi. See on võib olla negatiivne külg, kuid mõtlen, et kui inimene on introvert nagu mina siis tal on teistsugune õpivõrgustik kui ekstrovertil.

 

Personaalsed õpikeskkonnad

Minu viiendaks koduseks tööks oli:

mõelda mis on minu jaoks personaalne õpikeskkond. Kuidas ma tajun oma personaalset õpikeskkonda. Millistest osadest see koosneb, milliseid vahendeid (inimesed, raamatud, spetsiaalsed programmid jne.) see sisaldab? Põhjendada, miks on minu keskkond just selline? 

Kirjanduse lugedes ma nägin, et personaalse õpikeskkonna mõiste tavaliselt on seotud web2.0 ja e-õppe 2.0 põhimõtetega (näiteks siin). Kuid ma mõtlen, et niimodi nentida ei tohi, sest, meil juba oli web 1.0, nüüd 2.0 aga edasi võib olla 3.0 jne. Tehnoloogiad muutuvad aga personaalne õpikeskkond peab olema universaalne, kus kõigi vajalike vahendite abil võib püstitatud eesmärki saavutada.

Inimene õpib koguaeg ja mina ka. Õppimiseks ma kasutan mitte ainult arvitit ja internet, selleks ma kasutan kogu ümbritsev mind maailm.  Selline mõtte ma võin kujundada niimodi.

 

Ma kasutan ühte või teist võimalust sõltuvalt eesmärkidest. Kui me räägime personaalsest õpikeskonnast, siis minu personaalne õpikeskonnd peab sisaldada  mõned vahendid, millesed võimaldavad:

 

 

Ma kujundasin tegevused kappi kujul kus on igal riiulil on paigatud kõik võimalikud vahendid, mille abil ma saan tegutseda. Ma ei nimeta konkreetseid vahendeid, sest progress liigub edasi ja igal päeval on maailmas ilmub uus vahend, ning uue vahendi ilmumisega minu riiulid täiendatakse. Selleks, et orienteeruda uute vajalike vahendite valdkonnas, peab olema „õpetaja“ – jutumärkides, sest õpetaja rollis võib olla kas õppejõud või lihtsalt kogemusega inimene, kes annab nõu. Siin ma valin ise mida ma õpin, kellega abil ja kui kaua. 

Minu õpikeskkonna eesmärk mitte ainult tarvitada uued teadmised, vaid isesisvalt luua ja rakendada neid oma tempoga ja selle töö tulemusena on portfoolio koostamine samas kohas.

Arvestades, et praegu õppeasutused kasutavad erinevad keskkonnad õpetamiseks, siis minu personaalses õpikeskkonnas peab olema võimalus saada need info ja ülesanded ja esitada tehtud tööd.

  

e-portfoolio

Minu neljandaks koduseks tööks oli:

oma e-portfoolio kavandamine. Milliseid vahendeid kasutaksite e-portfoolio loomiseks? Milliseid materjale kavatsete esitada oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks?

Ehkki ma töötasin õpetajana ja õppejõuna ma pole kunagi varem teinud e-portfoolio. Viie nädala postitusel oli kirjas, et lihtsamat e-portfooliot on võimalik luua Mahara ja Elgg abil. Ma uurisin internetist nende kohta ja valisin Mahara. Mahara näeb välja väga tore ja võimaldab luua: e-portfoolio, blog ning üles laadida faili. Maharas väga lihtne ja sõbralik kasutajaliides ning saab valida keel ja kontrollida juurdepääsu. Oma e-portfoolios ma proovisin lisada pilte,et tõendada ning esitada oma oskusi, teadmisi ja kogemust. Video ma ei lisanud, sest sobivat teemale mul ei ole.

Sotsiaalse meedia vahendid

Kolmeks koduseks tööks oli:

baseerudes oma eelmisel nädalal defineeritud õpikeskkonna definitsioonile arutleda sotsiaalse meedia vahendi(te) üle kui potentsiaalse õpikeskkonna võimalik(ud) koostisosa(d). Analüüsida  sotsiaalse meedia eelised ja probleemid. 

Sotsiaalse meedia vahendid ma kasutasin ainult oma isiklikes eesmärkides. Kui mulle oli vaja kooliblogi luua, siis ma kasutasin Blogger, kui lisasin fotod, siis kasutasin Slide.com, kui lisasin video, siis kasutasin Youtube. Õppimiseks ja õpetamiseks olin kasutanud ainult õpihaldussüsteeme. Aga ei õpetajana ega õpilasena ma ei kasutanud sotsiaalse meedia võimalusi, kuid püüan panna minu jaoks sotsiaalse meedia eelised ja probleemid.

Eelised   

• Veebirakendused ei sõltu riistvarast ega lõppkasutaja arvutisse paigaldatud tarkvarast ja kasutamiseks piisab vaid internetiühendusest. 
• Need rakendused võimaldavad aktiivselt osaleda õppimisel. 
• Õpihaldussüsteemis mu arvates informatsiooni edastamine on rohkem ühesuunaline. Teadmised pakkub ainult õpetaja aga sotsiaalse meedia kasutamisel õppija roll ei piirdu enam ainult info otsimisega, nüüd ta on ka sisulooja. Nüüd õppimine ei sõltu enam õpetajalt aga õpilane moodustab oma õpikeskkond ja õpetaja ainult saatja, kes konsulteerib ja suunab. Õpilane iseseisvalt saab teadmisi. 
• Kursuse loomiseks ja ülesanne vastuseks võib kasutada mis tahes sotsialse meedia vahendit.
• Väga lihtne koostöö. Kõik huvilised saaksid soovi korral anda oma panuse sisu loomiseks.
• Ligipääs kursuse materjalile on avatud pärast kursuse lõpetamist.

Probleemid

• Minu  meeles kui õpihaldssüüstem on rohkem koht kus õppida siis sotsiaalne meedia on vahendid millega saab kasutada. Selleks et, õpida sotsiaalse meedia kasutades peab olema kindel plaan KUS KUIDAS MILLEKS kasutada ja MIDA saavutada. Sotsiaalse meedia kasutades võib juhtuda nii et õppimine ja õpetamine võib jääda tagaplaanile aga esiplaanil on ainult tehnilised otsused tühja sisuga.
• Igal inimesel on oma ”mugavuse tsoon”. See on selline tsoon, kus kõik on sulle päevast päeva tuttav, vankumatu, harjumuspärane ja võib olla ka igav. Ning mitte kõigele soobib kui nende postitused ja arvamused on nähtavad. Aga sotsiaalse meedia vahendusel tehtud postitused on nähtavad kõigile lugemiseks, kommenteerimiseks ja jagamiseks. On inimeste hulk kes ei soovi teha koostööd ja avada oma tööd kõigele.
• Privaatsussätted on suhteliselt vabad ning kõik soovijad saavad lisada sobimatut informatsiooni ja postitusi.
• Võimalik vastuolu „postitus - autor“

Lõpuks ma võin nentida, et sotsiaalse meedia kasutades võib luua peaaegu selline õpikeskkond, nagu ma kirjeldasin oma eelmises postituses.

Õpikeskkond ja õpihaldussüsteem

Teiseks koduseks tööks oli:

1. Defineerida mõiste õpikeskkond.

2. Valida ja analüüsida üks õpihaldussüsteem.

• 1. Minu jaoks õpikeskkond on inimese (õpilase) ümbritsev keskkonnd ja õppevahendid mis toetavad õpilase igakülgsest arenemist, mõtlemist,  mis võimaldab teha valikuid ja vastuda tehtud töö eest, mis arvestab õpilase vanust,  võimalusi, oskusi ja  vajadusi.

Mõtlen, et hea õpikeskkond nii kui ta on:
Interaktiivne, multimeediine, universaalne, turvaline, kättesaadav,  kui ei sõltu asukohast, vahenditest ja ajast, õpilase poolt juhitav, võimaldab koostööd teha, omab tagasisidet, võimaldab analüüsida enda töö ja võrrelda teistega.

 

 

•  2. Ma olen kasutanud BlackBoard-i üliõpilasena ja ka osaliselt õpetajana. Osaliselt,  sest kursus oli juba loodud aga mul ainult oli ligipääs. Võin öelda, et esimesel kasutamisel mõlemal juhul mul oli kõik segane, ebaloogiline ja mind õppima ei motiveeri, kuid püüan panna minu jaoks plussid ja miinused.

Plussid:

• Õppematerjalid võivad sisaldada  teksti, pilte ja video.
• Õpilased ja õpetajad võivad näha “who’s online”
• Õpilastel on võimalus  jälgida oma õpingutega seonduvat infot  (Calender, My Grades)
• Õpilased võivad kasutada foorum. Foorumis (discussions) on õpilastel võimalik arutleda õpetaja poolt ette antud või ise algatatud teemadel ja postitada foorumisse sõnumeid

 

Miinused:

• BlackBoard on tasuline ja suletud õpikeskkond, mis ei ole terviklik süsteem ta jaguneb kursusteks. Kursus kättesaadav vaid kursuse osalejatele.
• Kursusele registreerimine väga pikk ja aeglane. Kursus ei ole avatud kõigile soovijale
• Keskkond on ainult inglisekeelne, mis raskendab keskkonna kasutama õppimist.
• Raske kasutada  õppija seisukohalt. Võimalusi palju kuid neid raske leida. Õpilane peab ise leidma kus mis asub.
• Õpetaja seisukohalt on kursuse loomine ja muutmine on suhteliselt keeruline.
• Linkide ja materjalide lisamise võimalus ainult õpetajal.
• Kontrolltööde tulemuste teada saamise aeglus, sest kontrolltööde parandamiseks kuuluvat aega. BlackBoard võiks siduda emailiga, kui tuleb uus hinne siis tuleb teade emailina.
• Väike inimlik kontakt õpilase ja õpetaja vahel.
• Kui internet ühendus puudub siis materjal kättesaadamatu.