e-portfoolio

Minu neljandaks koduseks tööks oli:

oma e-portfoolio kavandamine. Milliseid vahendeid kasutaksite e-portfoolio loomiseks? Milliseid materjale kavatsete esitada oma teadmiste ja oskuste tõendamiseks?

Ehkki ma töötasin õpetajana ja õppejõuna ma pole kunagi varem teinud e-portfoolio. Viie nädala postitusel oli kirjas, et lihtsamat e-portfooliot on võimalik luua Mahara ja Elgg abil. Ma uurisin internetist nende kohta ja valisin Mahara. Mahara näeb välja väga tore ja võimaldab luua: e-portfoolio, blog ning üles laadida faili. Maharas väga lihtne ja sõbralik kasutajaliides ning saab valida keel ja kontrollida juurdepääsu. Oma e-portfoolios ma proovisin lisada pilte,et tõendada ning esitada oma oskusi, teadmisi ja kogemust. Video ma ei lisanud, sest sobivat teemale mul ei ole.

Sotsiaalse meedia vahendid

Kolmeks koduseks tööks oli:

baseerudes oma eelmisel nädalal defineeritud õpikeskkonna definitsioonile arutleda sotsiaalse meedia vahendi(te) üle kui potentsiaalse õpikeskkonna võimalik(ud) koostisosa(d). Analüüsida  sotsiaalse meedia eelised ja probleemid. 

Sotsiaalse meedia vahendid ma kasutasin ainult oma isiklikes eesmärkides. Kui mulle oli vaja kooliblogi luua, siis ma kasutasin Blogger, kui lisasin fotod, siis kasutasin Slide.com, kui lisasin video, siis kasutasin Youtube. Õppimiseks ja õpetamiseks olin kasutanud ainult õpihaldussüsteeme. Aga ei õpetajana ega õpilasena ma ei kasutanud sotsiaalse meedia võimalusi, kuid püüan panna minu jaoks sotsiaalse meedia eelised ja probleemid.

Eelised   

• Veebirakendused ei sõltu riistvarast ega lõppkasutaja arvutisse paigaldatud tarkvarast ja kasutamiseks piisab vaid internetiühendusest. 
• Need rakendused võimaldavad aktiivselt osaleda õppimisel. 
• Õpihaldussüsteemis mu arvates informatsiooni edastamine on rohkem ühesuunaline. Teadmised pakkub ainult õpetaja aga sotsiaalse meedia kasutamisel õppija roll ei piirdu enam ainult info otsimisega, nüüd ta on ka sisulooja. Nüüd õppimine ei sõltu enam õpetajalt aga õpilane moodustab oma õpikeskkond ja õpetaja ainult saatja, kes konsulteerib ja suunab. Õpilane iseseisvalt saab teadmisi. 
• Kursuse loomiseks ja ülesanne vastuseks võib kasutada mis tahes sotsialse meedia vahendit.
• Väga lihtne koostöö. Kõik huvilised saaksid soovi korral anda oma panuse sisu loomiseks.
• Ligipääs kursuse materjalile on avatud pärast kursuse lõpetamist.

Probleemid

• Minu  meeles kui õpihaldssüüstem on rohkem koht kus õppida siis sotsiaalne meedia on vahendid millega saab kasutada. Selleks et, õpida sotsiaalse meedia kasutades peab olema kindel plaan KUS KUIDAS MILLEKS kasutada ja MIDA saavutada. Sotsiaalse meedia kasutades võib juhtuda nii et õppimine ja õpetamine võib jääda tagaplaanile aga esiplaanil on ainult tehnilised otsused tühja sisuga.
• Igal inimesel on oma ”mugavuse tsoon”. See on selline tsoon, kus kõik on sulle päevast päeva tuttav, vankumatu, harjumuspärane ja võib olla ka igav. Ning mitte kõigele soobib kui nende postitused ja arvamused on nähtavad. Aga sotsiaalse meedia vahendusel tehtud postitused on nähtavad kõigile lugemiseks, kommenteerimiseks ja jagamiseks. On inimeste hulk kes ei soovi teha koostööd ja avada oma tööd kõigele.
• Privaatsussätted on suhteliselt vabad ning kõik soovijad saavad lisada sobimatut informatsiooni ja postitusi.
• Võimalik vastuolu „postitus - autor“

Lõpuks ma võin nentida, et sotsiaalse meedia kasutades võib luua peaaegu selline õpikeskkond, nagu ma kirjeldasin oma eelmises postituses.

Õpikeskkond ja õpihaldussüsteem

Teiseks koduseks tööks oli:

1. Defineerida mõiste õpikeskkond.

2. Valida ja analüüsida üks õpihaldussüsteem.

• 1. Minu jaoks õpikeskkond on inimese (õpilase) ümbritsev keskkonnd ja õppevahendid mis toetavad õpilase igakülgsest arenemist, mõtlemist,  mis võimaldab teha valikuid ja vastuda tehtud töö eest, mis arvestab õpilase vanust,  võimalusi, oskusi ja  vajadusi.

Mõtlen, et hea õpikeskkond nii kui ta on:
Interaktiivne, multimeediine, universaalne, turvaline, kättesaadav,  kui ei sõltu asukohast, vahenditest ja ajast, õpilase poolt juhitav, võimaldab koostööd teha, omab tagasisidet, võimaldab analüüsida enda töö ja võrrelda teistega.

 

 

•  2. Ma olen kasutanud BlackBoard-i üliõpilasena ja ka osaliselt õpetajana. Osaliselt,  sest kursus oli juba loodud aga mul ainult oli ligipääs. Võin öelda, et esimesel kasutamisel mõlemal juhul mul oli kõik segane, ebaloogiline ja mind õppima ei motiveeri, kuid püüan panna minu jaoks plussid ja miinused.

Plussid:

• Õppematerjalid võivad sisaldada  teksti, pilte ja video.
• Õpilased ja õpetajad võivad näha “who’s online”
• Õpilastel on võimalus  jälgida oma õpingutega seonduvat infot  (Calender, My Grades)
• Õpilased võivad kasutada foorum. Foorumis (discussions) on õpilastel võimalik arutleda õpetaja poolt ette antud või ise algatatud teemadel ja postitada foorumisse sõnumeid

 

Miinused:

• BlackBoard on tasuline ja suletud õpikeskkond, mis ei ole terviklik süsteem ta jaguneb kursusteks. Kursus kättesaadav vaid kursuse osalejatele.
• Kursusele registreerimine väga pikk ja aeglane. Kursus ei ole avatud kõigile soovijale
• Keskkond on ainult inglisekeelne, mis raskendab keskkonna kasutama õppimist.
• Raske kasutada  õppija seisukohalt. Võimalusi palju kuid neid raske leida. Õpilane peab ise leidma kus mis asub.
• Õpetaja seisukohalt on kursuse loomine ja muutmine on suhteliselt keeruline.
• Linkide ja materjalide lisamise võimalus ainult õpetajal.
• Kontrolltööde tulemuste teada saamise aeglus, sest kontrolltööde parandamiseks kuuluvat aega. BlackBoard võiks siduda emailiga, kui tuleb uus hinne siis tuleb teade emailina.
• Väike inimlik kontakt õpilase ja õpetaja vahel.
• Kui internet ühendus puudub siis materjal kättesaadamatu.

Õpileping

Teema: õpikeskkonad ja õpivõrgustikud

Eesmärgid:

• põhjalikult uurida kuidas organiseeritud erinevad õpikeskkonad ja õpivõrgustikud mis Eestis ja maailmas kui kursuse abil nii ka iseseisvalt;
• proovida need rakendada ja kasutada;
• leida enda töö jaoks kõige sobivam ja parem lahendus.

Strateegiad: 

• lisaks ülikooliõpingutele otsin huvitavaid materjale ja õpetusi ka internetist, raamatust ja kursuslaste blogist;
• püüan enda jaoks põhjalikult kui oskan kõik kodutööd ja iseseisvadtööd ära teha.

Vahendid:

• õppejõud ja nende loengud, näited, kogemused ja ülesanned;
• kursusekaaslased ja nende blogid;
• lingid veebist, artiklid raamatust - vene, eesti ja inglise keeles. 

Hindamine: tunnen, et ma olen oma eesmärgid saavutanud ja minu hinnang on positiivne

• kui rakendan kõik mis ma olen saanud "Õpikeskkondade ja õpivõrgustike" ainest;
• kui kodused tööd on korrektselt tehtud ja esitatud;
• kui tunnen rahuldust tehtud iseseisvatööst;
• kui palju tean antud teemast ja oskan korraldada oma tööd uues õpikeskkonnas.

Enesetutvustus

Tere! 

Mina olen Diana Fjodorova pärit Ida-Virumaalt.   

Oma haridusteed alustasin 1999. aastal Eesti Mäehariduskeskuses, kus omandasin infotehnoloogia eriala ja olin parim lõpetaja ning kutsutud oma maakonnast president Meri vastuvõtule. 

2009. aastal lõpetasin TTÜ Virumaa Kolledži, kus omandasin informaatika eriala.  


2008. aastal töötasin Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses arvutiõpetajana. Enne seda töötasin Decollo Koolitusel arvutiõpetuse õpetajana, kus viisin läbi arvutikoolitused täiskasvanutele. 

2011. aastast töötan TTÜ Virumaa Kolledžis külalisõppejõuna.

Hetkel ma õpin TLÜs, Informaatikaõpetaja, kooli infojuht õppekava. 

Vabandan ka kirjavigade pärast - eesti keel ei ole minu emakeel. Sooviksin eesti keelt paremini õppida, vajan praktikat suhtlemisel. Tahaksin leida sõbranna, kelle jaoks eesti keel on emakeel, ja kes, võib olla, tahab õppida vene keelt või lihtsalt suhelda:) Äkki me saame teineteisele aidata? ;))